Minimalistliku sekretäri ehitamine

Taaskord sai projekt alguse kaudselt abikaasa kaudu. Ma ise ei osanud vajadust tunda sellejärgi, sest söögi- või kohvilaua taga sai kolmedele ilusti õpitud. Aga mulle tehti selgeks, et oma isiklik õppimisnurk on vajalik ja ähvardati poe lauaga. See oli viimane piisk ja ma andsin alla. Tütrelt tuli sisendiks, et on vaja koolilauda ja “meigilauda”, mis see ka olema ei peaks. Sain kõvasti inspiratsiooni ammutada pinterestist, ning tunnistan, suurimaks innustuseks oli see laud. Mõnes kohas tundus ta ebapraktiline, ning neid kohti proovisin ma parandada. Näiteks vasakul olevad miniatuursed sahtlid ja raisatud lauasahtli ruum.

Järgnes arvutis plaani projekteerimine, mille põhjal sai materjalikulu välja arvutatud. Võin öelda, et ainuüksi puidumaterjali kulu oli 600€. Sellepärast pidigi materjal olema täpselt välja arvutatud ja see tähendas omakorda seda, et midagi ei tohi valesti minna. Tähtajaks oli 1. september 2024.

Lõppkriteeriumiteks jäid:

  • Mahutab 15″ sülearvuti igas asendis sahtli alla laadima, kui ka lahtiselt keskel olevasse pilusse.
  • Kogu tööpinna all olev ruum on kasutatav ja kõik riiulid on kergesti ligipääsetavad.
  • Keskel on kahefunktsiooniline tööpind, mida saab püsti keerates kasutada peeglina.

Plaan valmis ja materjal olemas, nüüd tuli käed sealt samusest välja võtta.

Planeerimise hõlbustamiseks (loe: jumala eest, et midagi valesti ei lõikaks) printisin ma kõik vähekenegi keerulisemate kalletega detaili joonised välja ja kleepisin kokku. Puidu külge otsustasin ma neid mitte kleepida, maha saamine kujuneks üsna keeruliseks. Arvatavasti peaks lõpuks maha lihvima. Palju lihtsam oli nurkadesse torniga väike jälg teha ja puidu pinnal jooned ühendada, nagu laste värviraamatus.

Alustasin vaheseintest, sest edasi hakkas kõik justkui nende külge kinnituma ja suuremaks kasvama. Kaks pilu, millega saab peeglile erineva kaldenurga anda, pidid tulema identsed. Kõige lihtsam oli seda saavutada neid kokku pannes ja seejärel viili ja liivapaberiga vormides.

Soovisin kogu projekti vältel mitte ühtegi kruvi kasutada ja saada hakkama ainult liimi ja tüüblitega. Pettumuseks ei olnud mul nii sügava kõriga pitskruve. Liim ei saa enda tööd väga hästi teha kui puidupindade vahel kontakti pole ja pidin kurvastusega nelja kruvi kasutama.

Umbes sarnane lugu nagu kruvidega, ei tahtnud ma ka mingeid kaableid kuskil tilpnemas näha. Parempoolsesse sahtlisse tuleb küll nn. salakamber elektroonika komponentide jaoks aga süvistatava lambiriba toide peab kuidagi üles ka saama. Selleks tegin tagumise plaadi küljele peenikese soone, mis peidab kaabli ilusti ära.

Ei jõua ära kiita korralikke “kiirpitskruve”, nad ei ole head ainult asjade koos hoidmiseks ja ühekäeoperatsioonideks. Saab neid ka tagurpidi keerata ja asju lahti suruda või pinge alla panna. Keskel tagumise tööpinna plaadi juures oleks tavalise pitskruviga keeruline olnud.

Jalgade paigutus oli üsna lihtne, jätsin nad varuga pikemad, saab hiljem sirgel pinnal mõõtu lõigata. Mida terviklikumaks laud sai, seda rohkem suunurgad üles tõusid. Kuigi rõõmustamiseks oli veel vara, tõelised üllatused olid alles ees.

Erinevate sisenurkade vastikut lihvimist oskasin ma juba oodata, sinna pole midagi teha. Kõige suuremaks peavaluks kujunesid lahtikäivad tööpinnad. Sirge, kuiva plaadi kolmeks lõikamine vabastas puidus piisavalt pingeid ja selle tulemusena läksid kõik osad mingil määral kõveraks. Esimene katsetus nende sirgeks saamiseks oli külgedele soonte sisse freesimine ja sinna sirge pähkli pulga liimimine. Läks paremaks, kuid polnud päris õige. Üks lahendus oleks olnud puusüü panna teistpidi jooksma, aga nii oleks muster katkenud. Tahtsin, et vasakult paremale materjal jätkuks ja oleks näha, tegemist on ühe jätkuva plaadiga.

(Pagan kuidas õli puidu ellu äratab)

Lihvisin midagi käsitsi, ei mäleta isegi päris täpselt mida. Üks tore nelja-aastane tahtis ka abiks olla. Abistas peegli lihvimisega. Kui mina lihvin, miks siis tema ei võiks?

Nüüd tagantjärele tarkusena oli see pigem hea, et nii läks. Ma polnud keskmise plaadiga rahul, aga ei suutnud peeglit lõhkuma hakata, nüüd oli see paratamatus. Kuna ma ei olnud alguses planeerinud peegli vahetusega, siis kasutasin paigaldamisel ohtralt liimi. Siit videost on näha, kui tore selle eemaldamine oli.

Tahtsin plaadi lõplikult sirgeks saada, igasuguse pulli välitimiseks tulevikus, freesisin sooned ja lisasin metallist nurkrauad. Tuleb välja, et mõned kruvid on veel kasutust leidnud.

Uue peegli paigaldusega võis selle projekti lõppenuks kuulutada. Valmis fotode tegemisel on tegelikult väike pettus toimunud, uus peegel polnud veel valmis lõigatud.

Valmis sai ta nädal enne tähtaega, aga kohe hakati pihta testimisega. Nüüd saab mõne aasta jälgida tema kasutust ja leida kitsaskohad, kuniks peeglikangelane peab kooli minema. Siis tuleb hakata töötama versioon 2.0 kallal.

Kui meeldis, siis kirjuta enda e-mail siia alla, järgmisega läheb veel aega.

3 Comments

  1. See on väga ilus ja funktsionaalne laud. Minu poeg hakkab sügisest planeerima ja tegema oma lõputööd Kuressaare Ametikoolis, kas teile sobib kui ta kasutab teie laua jooniseid võimalused. Eksami tingimused pole veel teada, aga ma väga tahaks sellist lauda saada🤗

  2. Aitäh heade sõnade eest laua kohta, mul on hea meel, et see teile meeldib. Kahjuks ma jooniseid ei jaga, kuid teil on kindlasti vabadus lauda järgi teha oma parimate võimaluste ja vajaduste järgi. Usun ka, et koolile meeldiks palju rohkem, kui teie poeg mõtleks plaanid ise välja ja looks midagi oma ideede põhjal, mitte ei teeks kellegi plaanide pealt. Soovin talle palju edu lõputöö planeerimisel ja tegemisel ning loodan, et ta leiab lahenduse oma projektile!

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga