2023. suvel sai tuulekoda värskenduse: uks vahetas asukohta, paigaldasin suurema akna, seintele voodrilaud ja põrand plaadi alla, et oleks lihtsam koristada. Juba siis ostsime suurema koguse põrandaplaate, et tulevikus vahetada ka toas koridori parkett keraamiliste plaatide vastu. Miks – täpselt, ei teagi.
2024 aasta 25. detsembri hommik, vaba päev, mis küll teha võiks? Otsustasin plaatima hakata – kaua see ikka aega võtab. Hea ka ju, kui tehtud saab. Tegelikult oli endal üsna kehv olla, kas jõululauas liigsest söömisest või millestki muust, kes teab. See on juba traditsiooniks saanud, et aasta lõpus tuleb kähku mingi kodune projekt ette võtta. Näiteks eelmisel aastal värvisin elutoa üle. Sellega läks aga viltu, sest käisin värvi üksi valimas ja ei olnud parim valik. Viie kuu pärast said samad seinad uuesti üle värvitud. Pärast seda otsustasin, et enam värve üksi ei vali.
Läksin teemast kõrvale. Suvel võtsin laiali koridori kapi, mis oli juba pikka aega pinnuks silmas. Plaan on sinna asemele teha kapp, kus igal pereliikmel on oma sektsioon, erinevate sahtlite ja panipaikadega. Hetkel pole plaan veel täielikult välja mõeldud ja ilus puit on kallis. Seniks keevitasin ajutise metallist stange, kuhu saab jalanõusid ja välisriideid paigutada.
Pika jutu kokkuvõte: vana kapp välja, seinad värvitud, uus stange keevitatud, vana põrand üles võetud, plaatimine tehtud – ja valmis ta ongi. 2024. aasta viimane projekt.
Alustan nüüd järjest projektidega, millest esimene sai tehtud alles aprillis. Kuna tööruum ei ole köetav, pidin ootama, kuni ilmad soojemaks lähevad. Esimene projekt oli terve seina jagu libisevaid uksi (NB! tellija soovis, et oksakohad oleksid sees). Nende valmistamise kohta tegin ka lühikese video. Selliseid projekte väga tihti ette ei võta – filmimine ja video monteerimine võtavad tohutult aega.
Samasse ruumi oli plaanitud ka väike kontorilaud, millest sai minu teine projekt. Tööpinna liimisin kokku kolmest jalaka plangust, jalad aga tegin robustsed ja minimalistlikud. Lühikest videot selle valmistamisest saab näha SIIT.
Kolmas oli natuke minu enda süü, nimelt eelnevalt mainitud isetegevus värviosakonnas vajas parandust. See sai tehtud võrdlemisi ruttu, öösel sai ainult vähem magada. Seinal oleva pildiraami olin jõudnud ka teha, liuguste lippidest alles jäänud jalakast. See pilt oli ilusat raami juba tükk aega oodanud.
Varsti oli tulemas lapse sünnipäev ja ka lasteaia lõpetamine, mis tähendas külaliste vastuvõtmist. Enne külaliste saabumist tuli kiiresti lõpule viia eelmisel aastal pooleli jäänud maja värvimine. See oli üsna napikas – sain valmis alles päev enne sünnipäeva. Tõstukist polnud eriti abi, kuna sellest jäi maja harjani jõudmiseks umbes meeter puudu. Lõpuks pidin terrassi katuse lahti võtma ja redeli abil üles ronima. Igasugust teipimist proovisin teha minimaalselt, põhjuseks laiskus ja ajanappus. Enda hinnangul päris landlord special’it ei teinud. Kui kuskil läksin pintsliga üle, siis võtsin valge värvi ja tegin korda.
Eelmisel suvel sai enamjaolt renoveeritud tuulekoda, kuid üks asi jäi siiski tegemata – aknalauad. Põhjuseks polnud ajapuudus, vaid ebakindlus nende välimuse lahendamisel. Soovisin teha seinast seinani ulatuvad aknalauad, kuid ei olnud kindel, kuidas lahendada nende liitumiskoht nurgas, kuna aknalauad asusid erinevatel kõrgustel. Lisaks plaanisin valmistada samast materjalist seinast seinani ulatuva jalanõude riiuli akna alla. Lõpptulemus nägi välja selline. Lõpupilt ei tulnud kõige parem, raske väikeses ruumis kõike ilusti peale saada.
Tegime lastega pisikese reisi Poola ja peale seda võis lõbutsemine. See oli päris raske projekt. Kujundus oli enda looming ja kogu tööde järjekord tuli ise välja mõtelda. Asjade pekki keeramiseks ruumi polnud, sest olin materjali väga täpselt ostnud. Nimelt olin vanemale lapsele lubanud kooli mineku puhul ehitada ilusa koolilaua kus sees on ka “meigilaud”. Kooli minekuni oli aega kaks kuud.
Sellest kavatsen tulevikus kindlasti detailsema postituse teha.
Pärast seda võisin juba natuke rahulikumalt võtta. Maja ees oli neli saarepuud, mis polnud mitmeid aastaid juba lehte läinud. Et vältida olukorda, kus need ise kunagi maha mädanevad ja langevad, kutsusin mõned abilised ja võtsime puud maha. Leidsin ka võimaluse täiendada oma kogemusi ning proovisin esimest korda saeraamiga tööd teha. Materjal sai viidud töökoja lakapeale ja staabeldatud paariks aastaks kuivama. Paljudel palkidel oli kaunis värviline muster, mistõttu on neile projekt juba välja mõeldud. Jubedalt tahaks ümmargust söögilauda koju. Ainult natuke peab veel ootama, enne kui selle materjaliga saab tööd alustada.
Mulle oli juba pikka aega tagasi hakanud üks meem täiega meeldima, kena pilt oli ka muidu. Ainuke loogiline võimalus oli see pilt tuppa seinale panna. Loomulikult oli selle jaoks vaja teha ilus pildiraam. Samuti oli abikaasa maininud, et tahaks täispikkuses peeglit seinale saada. Võtsin mõlemad korraga ette. Kuna olin pikka aega tahtnud katsetada puidu “voolimist”, siis katsetasin seda peegli raami tegemisel. Jäin üsna rahule. Pildiraamiga jäin ka rahule. Järgmine kord ostan muuseumi klaasi, äkki ei peegelda see nii palju. Kahjuks pean mainima, et pilt pole originaal, see asub hetkel Berliinis.
Teisel korrusel on trepi juures üks tobe nurk, millega pole midagi peale hakata, ja raamatud vajasid ka paremat hoiukohta. Liitsin need probleemid kokku, otsisin töökojast materjali, mida kuskil kasutada ei tahaks, ja tegin nendest raamaturiiuli. Konkreetselt sitast saia tegemine, või kui mitte saia, siis vähemalt sepiku.
Nüüdseks hakkas õues juba üsna jahedaks minema, aga mõistus pole oma teha. Kuskilt tuli hea mõte: vaatame, mis oleks teha korralik ports lõikelaudasid ühe korraga. Ajendiks oli kindlasti hiljutine suurem tungaõli ost. Olin lugenud, et tegemist on ühe parima õliga, mida lõikelaudadel kasutada. Nimelt see ei rääsu, ehk ei lähe pahaks. Sellel on tugev vastupidavus niiskusele ja kestab kaua. Miinuseks on pikk kuivamise aeg ja vajadus palju kihte peale kanda. Proovisin alguses kolme kihiga hakkama saada, aga see tundus ilmselgelt liiga vähe. Lõpuks kandsin peale kümme kihti. Üks kiht päevas ja lõpus kuu aega kuivamist. Katsetan ja vaatan, kuidas vastu peab. Õli kulu on tegelikult väga väike.
Panin viimaseks pildiks ühe ebaõnnestunud lõikelaua – sellepärast ei olegi külmaga hea puutööd teha.
Umbes kuu aega enne jõule tuli üks väljakutse. Lauda oleks vaja, aga ajaliselt oli natuke kiire. Võtsin töö vastu ja viisin ellu. Probleemiks oli poodide väike valik- ei leitud sobivas mõõdus kõrgemat söögilauda. Abiks tuli vana hea keevitusaparaat ja sain teha täpselt nii kõrge laua, kui vaja. Jaheda ilma tõttu toimus kogu puidu viimistlus sauna eesruumis – absoluutselt ei tahtnud, et lauaplaat suurte temperatuuri muutuste tõttu kõveraks tõmbaks.
Oli üsna kiire aasta, võib teha sellele postitusele sama kiire lõpu. Jääb üle loota, et uus aasta on vähemalt sama tegus ja ei möödu nii kiiresti.
Kui jäid lugemise ja piltidega rahule, siis ole hea ja registreeri ennast uudiskirjale. Spämmi pärast ei pea kartma, need postitused tihedamaks ei muutu.