Olime ümber maja üpris suure terrassi ehitanud, kus muidu oli päris tore olla. Kuid oli üks suur miinus. Sinna pääses ainult läbi välisukse, seega igasuguste tegevuste korraldamine oli minusuguse laisa inimese jaoks seal natuke raskendatud. Tahad õues õhtust süüa? Tassi toit läbi akna või välisukse, jama.
Maja otsaseinas keskel oli täpselt üks lai aken, mille asemele sobis ideaalselt üks avar uks.
Leidsime justkui sobiva koha kust klaasist liuguks tellida. Juhuslikult sattusin ka pealinna kanti, ning käisin kohapeal salongis. See oli suur viga, alati telli nii, et jääb jälg maha. Kontrolli hinnapakkumine üle, võta vähemalt ööpäev aega lõplikuks otsuseks. Tegelikult kiiret pole. Mina usaldasin müügiinimest ja ei kontrollinud pakkumises kirjas olevat üle, ise süüdi. Hind ju sobis! Kui uks kohale jõudis, siis oli mõnus üllatus-mõlemalt poolt avataval uksel polnud lukku. Boonusena olid ka liugmehhanismi katted puudu. Selle uksega tuleb veel üllatusi!
Ukse paigaldusega tahtsin ühele teisele probleemile ka lahenduse leida. Elutuba/köögi kohal olev teise korruse põrand oli ajaga keskelt veidi läbi vajunud. Viga oli selles, et ma olin laetalad lihtsalt ühe risti asetseva puidust talaga omavahel ära sidunud. Kahjuks sellest ei piisanud, algajatel ikka juhtub. Boonusena sain ka seina sisse piiluda ja veenduda, ega mingit niiskust või muid probleeme seal pole. Ei olnud.
Kindluse mõttes dimensioneerisin pigem üle, keevitasin kokku kaks 100×100 metallist nelikanttoru ja kandsin peale kruntvärvi. Tuleb asjas ka positiivset näha- sain esimest korda iseseisvalt keevitada. See ei pidanud ilus olema, sest keevitatud osa läks peitu.
Ilmaga ei vedanud, õhtuks hakkas horisontaalselt mingit lörtsi ja vihma laadset ollust taevast alla tulema. See tähendas, sama päeva õhtuks peab uks ees olema, muidu oleks toas maru külm magada. Tegemist oli veel Mai algusega. Tala juurest lage lahti võttes sain mõnusalt vanduda. Mingi kõva meistrimees oli ette juhtuvatest kruvidest laekarkassi kokku pannud. Sain selle lahti võtmisel vist nelja erinevat kruviotsikut kasutada. Vähemalt teadsin, keda süüdistada ja vaatasin peeglisse.
Ukseava sai suht tummiselt ära toestatud. Rohkem ei tahaks talasid vahetama hakata, ühest korrast piisab. Protseduur ise peaks olema võrdlemisi lihtne. Kuna tala oli üsna raske, siis kindluse mõttes kutsusin naabrimehe appi. Järjekord selline – nelikantraud tungraudadega paika(teise korruse põrand tõusis keskelt kenad paar sentimeetrit) ja ukseava horisontaalne tala paika. Peale seda oli juba lihtne, uks paika, vaht vahele ja ootasime hommikut.
Liuguksega tuli veel mitu garantiiga seotud juhtumit, kõik põhiliselt seotud tihenditega. Minu hinnangul oli tegemist tootmisvigadega, kõik need saadi õnneks lahendatud hästi sõbraliku tehniku poolt. Tehnik kinnitas, et uks oli hästi paigaldatud ning nii hästi liikuvat liugust kohtab harva. Luku puudumise lahendamiseks ostsin lukuga lingi. Praeguseks oleme kasutanud seda ust kuus aastat ja on ilusti vastu pidanud.
Tulevikus oli ka õrn lootus suurem televiisor seinale panna, selleks sai seinatalade vahele toestused pandud.
Ukseava kõrgus erines natuke seal varem asetsenud aknast. Mul sellist voodrilauda nagu seinas on, polnud enam käepärast võtta. Seega lähenesin loominguliselt, et katta tavapärasest suurem tühimik ukse kohal.
Kui juba hakkasin uue ukse juures viimistlust tegema, siis võtsin ette ka mõttes olnud köögi põrandakatte välja vahetamise. Hoiab kokku ühe silikooni riba panemise ja eemaldamise. Väike kuivproov ja hakkasin laduma. Tervel esimesel korrusel on põrandaküte, ehk plaat ei jää jalale külm. Pigem aitab soojust salvestada, eraldab visuaalselt elutuba ja teeb erinevate vedelike põrandale pillamise murevabamaks.
Viimasest köögi tammepindade viimistlusest oli paras aeg möödas ja kuna plaatimiseks oli köögimööbel juba lahti võetud, siis värskendamiseks ei saanud olla paremat aega. Lapse majja tulek on puidust köögilaua viimistluse korralikult proovile pannud. Asja ei tasu liiga lihtsaks teha, söögilaud oli ka natuke liialt pikk. Ruumis parema tasakaalu loomiseks otsustasin ta lühemaks lõigata, kogunisti 60 cm lühemaks. “Uuele” lühemale lauale enam vanad jalad ka ei sobinud. Hea võimalus veel keevitamist harjutada. Oskuste puudumise pärast pole vaja muretseda, “ilusad” keevitused said mõnusalt lihvketast tunda ja kuhu see ei ulatunud, sinna jõudis akrüülhermeetik.
Sellest ka selline pealkiri, on võimalik alustada ühe projektiga ja lõpetada kümnega. Kui ma tean, et lõppude lõpuks on mul vaja kõik need asjad ära teha. Pigem teen ühe ropsuga ja koristan ühe korra.
Rääkimata jäi liuguksega kulgnevas seinas kipsi vahetamine voodrilaua vastu ja seinte üle värvimine, see pole piisavalt huvitav, et selle juures pikemalt peatuda (Loe: unustasin sellest pilte teha). Üldiselt tundub nagu igasuguse halli ja klantsi tuhin hakkab üle minema, kipume rohkem värvi lisama.
Nagu aeg on tõestanud, väga tihti kirju ei saada. Mõned uuemad projektid juba soolas ja ootavad soojemaid ilmasid. Kui pildid ja tekst meeldis, siis pane ennast kirja, et uuest postitusest teavitus saada. Kes ennast juba kirja pannud, teie ei pea rohkem midagi tegema, puhake.